Mille poolest erineb homöopaatia tavameditsiinist

Inimene või diagnoos
Homöopaatias ravitakse inimest, mitte haigust.
Tavameditsiinis ei ole ravi võimalik, kui puudub diagnoos.

Tervik või osa
Homöopaatias vaadatakse inimest tervikuna. See tähendab, et homöopaat ei ravi mitte nohu, köha, peavalu või nahalöövet, vaid arvesse võetakse nii füüsilised kui ka emotsionaalsed ja mentaalsed sümptomid ehk kogu inimene.

Tavameditsiin on kitsalt spetsialiseerunud – dermatoloog ravib nahka, allergoloog allergiaid, kardioloog südant, reumatoloog reumat. Igaüks neist spetsialistidest vaatab ainult ühte kitsast osa inimesest ja püüab tugevatoimeliste ravimitega konkreetse osaga seotud sümptomeid kõrvaldada.

Krooniline ja/või akuutne haigus
Homöopaatiaga saab edukalt ravida nii akuutseid kui ka kroonilisi seisundeid.
Tavameditsiinis käsitletakse kõiki haigusi kui akuutseid. Tavalisemad ravivahendid on antibiootikumid, kortikoidid, valuvaigistid ja lõikused. Eluohtlikel juhtudel saadakse olukord kontrolli alla, kuid krooniliste haiguste puhul puudub akadeemilisel meditsiinil tegelikult ravi. Tegeletakse vaid sümptomite „kontrolli all hoidmisega“.

Tervise taastamine või sümptomi kõrvaldamine
Homöopaatias on ravimise eesmärk tervise taastamine, mitte üksikute sümptomite kõrvaldamine. Sümptomid iseenesest ei ole haigus, vaid üksnes selle ilming. Tervise taastamine peab toimuma kiiresti, pehmelt ja pikaks ajaks.

Suurem osa tavameditsiini ravimeetoditest on mõeldud sümptomite allasurumiseks, mis ei vii aga tervenemiseni. Haigus muudetakse krooniliseks või viiakse see organismis hoopis sügavamale. Näiteks võib kortikoididega ravitud nahahaiguste puhul mõne aja pärast kujuneda välja astma, antibiootikumidega ravimise järgselt krooniline kõhulahtisus, pidevalt korduma jäävad kõrvapõletikud vms.

Impulss tervenemiseks või kõrvaltoimed
Homöopaatiline raviaine ei põhjusta tavaravimitele omaseid kõrvaltoimeid.
Ravimi kõrvaltoimete ilmnemisel paneb tavameditsiin inimesele uue diagnoosi ja saadab ta järgmise spetsialisti juurde, kes vaatab uusi sümptomeid juba uue eraldiseisva haigusena. Määratakse üha uusi ja järjest kangemaid ravimeid, mille tekitatud kõrvaltoimeid siis omakorda ravima asutakse. Kõrvaltoimed võivad lõppkokkuvõttes põhjustada raskemaid kannatusi kui algne haigus ise.

Püsivad või pidevalt muutuvad põhimõtted
Homöopaatiline ravi baseerub kindlatel põhimõtetel ja seaduspärasustel, mis on muutumatuna püsinud üle 200 aasta.
Tavameditsiin avastab aga järjest uusi ravimeetodeid, mis mõne aasta pärast oma ohtlikkuse või mitterahuldavate tulemuste pärast kõrvale heidetakse.