Homöopaatia ravib inimest, mitte haigust. Seepärast ei lähtu homöopaat raviaine määramisel mitte haiguse diagnoosist, vaid inimesest tervikuna.
Vastuvõtul viib homöopaat läbi küsitluse ehk anamneesi, et saada võimalikult täpne ülevaade inimese haigusest ja tema üldisest tervislikust seisundist.
Küsimused puudutavad muuhulgas:
- inimese reaktsioone ilmastiku- ja keskkonnatingimustele;
- söömisharjumusi ja -eelistusi;
- põetud haigusi;
- üleelamisi, traumasid;
- emotsionaalset seisundit;
- suguvõsas esinevaid haigusi jpm.
Paljud küsimused võivad tunduda esmapilgul asjasse mittepuutuvad, ometi on nad raviaine valiku seisukohalt üliolulised. Sageli kogevad inimesed erilisi, kummalisi aistinguid, mis ei ole seotud konkreetse vaevusega, aga mille jagamine homöopaadiga võib ravimisel osutuda määrvaks.
Krooniliste haiguste korral võtab korraliku anamneesi läbiviimine aega vähemalt tunni. Samas on põhjalik anamnees edukaks raviks äärmiselt oluline eeldus. Lisaks on väga tähtis see, kuivõrd hästi oskab inimene ise oma vaevusi tähele panna ja kirjeldada.
Peale andmete kogumist ja analüüsimist valib homöopaat välja konkreetsele inimesele sobiva raviaine. Krooniliste seisundite korral võtab raviaine valimine reeglina aega ega toimu vastuvõtuaja sees.
Ravi õnnestumiseks on määrava tähtsusega inimese koostöövõime ja -valmidus. Inimene saab olla ise aktiivne osaline oma tervenemisprotsessis, jälgides muutusi oma seisundis ja andes homöopaadile korrapärast tagasisidet.
Kui Te kasutate homöopaatiale lisaks teisi ravimeetodeid või tarvitate allopaatilisi ravimeid, teavitage sellest kindlasti oma homöopaati.