Koolika silitus

Klassikaliselt peetakse koolikaks kõhupiirkonnas tekkivaid ägedaid valuhooge. Laps viskleb ega ei leia head asendit. Nutu tugevus ja iseloom sõltub valuhoo tugevusest. Puuksutamine ja kakamine võivad olukorda leevendada, kuid ei pruugi. Selline stsenaarium võib korduda päevast päeva enam-vähem kindlatel kellaaegadel (tavaliselt õhtupoolikul) ja kesta mitmeid tunde, kuni „peakangelane“ nutust väsinuna unne suigub.

Kaeblikult või kriiskavalt nuttev imik, kes ei rahune ema käte vahel, on piinav vaatepilt kogu perele. Tänapäeva emme-issi esimene käik on tavaliselt apteeki. Sealsed lahendused on Espumisan, looduslikumal juhul ristiköömnetee. Aga kas apteegis pakutav on imikule parim?

Mõni pere seisab oimetuks karjuva imikuga silmitsi juba paar nädalat pärast sünnitust.

Suurem osa puutub õhtuse „tantsu ja tralliga“ kokku hiljemalt kolmandaks-neljandaks elukuuks. Vaid vähestel õnnestub see osa kasvamisest täiesti vaevadeta läbida.

Kas tegemist on ikka vaid kõhust lähtuva vaevusega?

Tavapäraseks loetakse, et uute olukordadega kohanemine võtab aega mõned kuud, seda täiskasvanute, koolilaste ja lasteaialaste puhul. Teie tilluke imik on teinud oma senise elu suurima sammu. Ta on sündinud. Astunud ema kõhu kaitsvast rüpest maailma, kus tema jaoks kogu seni tunnetatud elu muutub kardinaalselt – hingamine, söömine, soojus, hääled, hellitused. Kõik see uus tuleb „läbi seedida“. Mõni kohaneb kiiremini, teine vajab aega ja abi.

Koolikute leevendamine ravimivabalt

Alati on olemas pehmem võimalus, millest alustada. Meie keha on täis erinevaid peegeldusi. Peegeldusi meie vaevast. Sünnitusel muljuda saanud pea, pitsuda saanud kael, kergekujulised verevalumid moodustavad sellest ühe osa. Emapiimast saadav teave erineva toidu ja emotsioonide kohta on teine osa. Tegureid on veelgi. Kõige selle „töötlemine“ jätab oma jälje ka imiku kehal toimivatesse refleksoorsetesse tsoonidesse. Teadlik lähenemine välise keha mängumaale aitab neist

pingetest ka ravimivabalt vabaneda. Refleksoloogiline koolika silitus kogenud terapeudi kätega on lihtne ja kiirelt toimiv viis lapse abistamiseks. Lapsevanemad saavad koduseks kasutamiseks kaasa nõuandeid ja nippe teraapiatevahelisel ajal toime tulekuks.

Miks „silitus“, mitte massaž?

Nahk on meie keha suurim ja tundlikum organ.
Kindlasti olete kasvõi kord kogenud äreva situatsiooni lahenemist õigel ajal saabunud sõbraliku kallistuse või silituse abil. Mõelge, kui ergas on teie uus pereliige.
Pehme puudutus on imiku puhul igal juhul tegusam ja nüansirohkem kui ükskõik kui „õrn“ masseeriv hõõrumine. Kui aga silitusele lisada refleksoloogiline taust ja süsteemsus, siis saame suurepärase vahendi pehmeks kohanemiseks.

Mitu korda?

Terapeudi juures on soovituslik käia 6‒8 korda 1‒2-päevaste vahedega. Seansi pikkus on 45‒60 minutit.
Sellest ajast 20‒30 minutit kulub tööle lapsega. Ülejäänud aja sisse jääb riietamine, toitmine ja teraapiat toetavad nõuanded lapsevanemale.

Veel vajalikku infot?

Oled koos lapsega oodatud teemahommikutele, kus käsitleme lapse kasvamise ja tervisega seotud küsimusi. Edasi loe siit.

Terapeudid on Annika Noor ja Beegi Sillat